Eksistentsialism minu silmade läbi Olnud lugenud läbi kaks meid inspireerima pidanud teksti - Jean-Paul Sarte' ,,Eksistenstialism on humanismi" ja Albet Camus' ,,Sisyphose müüdi" - kaldus mu soosing Camus poole. Tema vaated eksistenstialismile puudutasid mind rohkem. Võib-olla ka seepärast, et olin varasemalt tuttav Camus teiste teostega. Nimelt sattusin möödunud suvel lugema raamatut ,,Võõras", mis on Camus esimene romaan. Mingisugusel seletamatul põhjusel jäi peategelase Meursault'i karakter mu meeltesse mõlkuma. Mind painas tema ükskõiksus, tema hoolimatus ning mässumeelsus. Ma ei suutnud mõista, miks peaks üks inimene laskma end kohelda, kui külmaverelist mõrvarit, omades seal juures asjaolusid pehmendavat informatsiooni. Ta just kui ei väärtustanud oma elu. Just see Camus sõnum oligi. ,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle. ,,Inimene tapab end, sest elu ei vääri elamise vaeva...
ette võtnud, siis on vastus umbmäärane. Nad tahavad tegelda äriga, kuid nad ei kogu kapitali. Nad tahavad liikuda ülespoole, kuid neil puudub plaan, kuidas omandada neid oskusi, mis sinna viiksid. Jutt ei maksa midagi. Loevad ainult teod. Kui maksavad teod, siis õiged teod on eriti hinnas. Alati võib leida tuhat põhjust, miks jätta tegemata see, mis tuleb ära teha. Põhjusi ärategemiseks on ainult üks: sest see on õige asi. Liidriroll tähendab riskeerimist. See peletabki enamiku inimesi liidriks hakkamisest eemale. Risk on elu lahutamatu osa. Meie sünnihetk toob kaasa riski, et me ühel päeval sureme. Päeval, mil te sellesse kabinetti kolite, leppige riskiga, et teid võib oodata ees läbikukkumine. Efektiivsed liidrid tegutsevad. Liidrid võivad rääkida ja nende jutul on mõju. Tegusad liidrid lasevad oma tegudel rääkida nii selget keelt, et nende sõnu ei peagi kuulma. Küsimus: Kus olete teie, kui kõlab viimane kutse enne lendutõusmist?
annaabi.ee 
