Ilutaimede hooldusjuhend
Kõige olulisem on istikute alla mineva maa-ala väetistarbe määramine, alles seejärel saab otsustada,
milliseid väetisi ja kui palju kasutada ning kas üldse midagi kasutada. Seega võetakse mullaproovid.
Kui kirsiistandikuks planeeritav maa-ala on olnud pikemat aega rohukamara all, tuleks seda enne
istandiku rajamist mitu aastat korralikult väetada ja harida. (Jänes, Niiberg 2001). Enne kui
alustatakse mullaharimist, on oluline selgitada, kui kaugele on juured kasvanud ning kui sügaval
pelamised juured asuvad. Alles seejärel määratakse väetiste andmise sügavus ning kaugus. (Kiislar
1969)
Huumusesisaldust mullas aitab tõhusalt suurendada orgaaniline väetis: sõnnik, kompost,
haljasväetis. Sõnnikut kulub 100-150 t/ha. Kirsiaia rajamisel on väga oluline just istutuseelne
sügavväetamine, millega viiakse kõik süisel antavad väetised sügavkünniga viljapuu juurte peamise
leviku piirkonda. (Jänes, Niiberg 2001). Üheks efektiivsemaks väetamisviisiks viljapuuaias on
annaabi.ee 
