Haridus Eesti kultuuris
ühingut. Võimude vastuseisu tõttu see ei õnnestunud ja ellu kutsuti " Eestimaa kooliõpetajate
vastastikku abiandmise selts". Enam mõjutas eesti pedagoogikateadust Tartu Noorsoo Kasvatuse
Selts, kus asjaajamine toimus eesti keeles.
Reformipedagoogika jõudis Eestisse Peeter Põllu vahendusel, kes Saksamaal viibides sai
oma ideed sealsetelt kooliuuendajatelt. Oma seisukohad avaldas ta " Eesti Kulturas" 1912. aastal
pelakirja all " Kultuur ja rahvahariduse korraldus". Põhinõudena esitati seisukoht, et kooli ei
juhiks riigiametnikud ja kirik, vaid lastevanemad ja " omavalitsuslikud kogukonnad".
Alanud maailmasõda viis koolidest nooremad meesõpetajad, suurenes naiste osatähtsus.
Pärast revolutsioonisündmusi otsustati koolmeistri asemel kasutusele võtta õpetaja nimetus.
Tartu ülikool: Suured muutused ülikooli elus toimusid aastatel 1889-1917.