kvarts, päevakivid, karbonaadid ja savimineraalid. Teke (hüpotees) - periglatsiaalsed tuulesetted. Püsiva suunaga (tugevad) tuuled liustiku serva ees. 13. Peamised avaookeani setendite tüübi ja nende levikut piiravad tingimused. Avaookeani abüsaalsete tasandike tähtsamateks setenditeks on pelaagilised valdavalt peeneteralised setted, mis võivad olla väga erineva koostise ja geneesiga. Kogu pelaagilist ala iseloomustab väga aeglane settimine. Ainus jämedateralisem materjal pelaagilistes seendites on kas (a) püroklastiline või (b) jäämägedega transporditud ja nende sulamisel laialilevitatud liv/kruus ja veerised (nn. kukkekivid). Pealaagiliste setete paksus varieerub maksimaalselt 600-m Vaikses ookeanis kuni 500-1000 m Atlandi ookeanis. Avaookeani keskaladel (kitsamas mõttes pelaagilised alad) on keskmine settimiskiirus 1 cm 5000 kuni 50 000 aasta kohta ehk 0.002-0.0002 mm/aastas! Samas on suurte jõesüsteemide esistel aladel settimiskiirused märgatavalt suuremad (nt
Mandrinõlval esineb mudasetete kuhjumisel turbitiide, ehk allavarisevaid settemasse. Mandrijalamil kuhjuvad setted kihiliselt. Abüssaalsed tasandikud/pelaagilised alad + keskahelikud. Setete jaotumist põhjustab nt rõhuline üleslahustumine vms. 18 Pelaagiline settimine on väga aeglane. Enamuses <1cm/1000a. Esineb ka 1-5 cm/1000a, ja mõnes rannikulähedases piirkonnas ka >5cm/1000a. Savimineraalide sisaldus pelaagilistes setetes sõltub rannikujõgede poolt sissekandel. Peamine roll ookeanide settimisel on organismide jäänustel. Tänapäeval peamiselt lubiaines, aga esineb ka räniskeletiga organisme. Lubimudade domineerimist takistab see, et rõhu kasvades (ja temperatuuri langedes) suureneb lubiaine lahustumine vees, ja 3-4km sügavusel esineb kompensatsioonipiir hakkab lubiorganismide jäänuste intensiivne lahustumine. Kõrgemad piirkonnad(keskahelikud) kaetud lubisetetega, sügavamad alad ränimudaga
annaabi.ee 
