Vana Kreeka pillid
tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga kastlüürad ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku
või õõnestatud resonaatoriga lüürad.
Lüürat mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Keeli oli 8 12 ja neid näpiti mõlema käe sõrmedega.
Mesopotaamiast levis lüüra Süüriasse ja Iisraeli.
Heebrea lüüra ehk kinnor oli lambasoolest keeltega ning see oligi arvatavasti kuningas Taaveti
,,kannel". Tantsumuusikas kasutasid heebrealased lüüra mängimisel pektronit, aga hääle saateks
näpiti keeli sõrmedega. Israeliidid kasutasid lüürat ainult rõõmu väljendamiseks seda peeti pühaks
muusikariistaks ja sellel ei mängitud kunagi kurba muusikat.
1360 eKr ilmusid Egiptusesse hiiglasuured lüürad. Neid kaunistas tihti pardi pea kui märk, et need on
seotud jumala Amoniga. Kreetale ilmusid lüürad 1800 eKr, edasi levisid mandri Kreekasse, kus
muutusid hobuseraua kujuliseks. Kreeklased valmistasid algul kõlakaste kilpkonnakilbist. Kreekas
annaabi.ee 
