Punavetiktaimed
Tallused on suuruselt väga erinevad,
mikroskoopilised kuni 1-2 meetri pikkusued. Eesti merevetes kasvavad põõsakujulised punavetikad,
väheste eranditega. Rakulise niidi koorkiht ehk assimilatsioonikiht eritab rakkudevahelist ainet, mis
seob niidid ühtseks koeks. (Trei, 1991)
Rakkude keskosas asub suur vakuool, tsütoplasma on viskoosne ja paikneb seinmiselt. Rakukest
koosneb kahest kihist seesmisest tselluloosikihist ja välimisest pektiinkihist. Pektiinkiht koosneb
pektiinhapete kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Pektiinainete rühma kuuluvad ka erilised
kolloidained fükolloidid, mida võib leiduda nii rakukestas kui karakuvaheruumides. Eri liikide
fükolloididel on erinevad omadused, kuid kõigile on iseloomulik tarretumisvõime. Punavetikatest
toodetud tarretavad ained nagu agar, agaroid, furtsellaraan ja karrageen leiavad kasutust toiduaine
tööstuses, näiteks marmelaadi valmistamisel. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik]
annaabi.ee 
