Eduard Vilde referaat
Oma seiklusi mõisa juures teiste poistega,
kajastab kirjanik jutustuses ,,Minu esimesed ,,triibulised".
(Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966)
Kõige toreda kõrval, meenub Vildele ka depressiivsem lugu ühel hommikul seisis hulk
soldateid trumme põristades nende elumaja ees. Mindi talupoegi peksma. Sellest sündmusest,
jäi Eduardile püssimeeste ees aastateks veider jääkülm hirm südamesse. Sellel sündmusel oli
sügav mõju tulevase Mahtra sõja, Albu veresauna ja teiste peksustseenide emotsionaalsete
kirjelduste loomisele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972)
Aida-Eedi (see oli kirjaniku ,,hüüdnimi") oli viieaastane, kui ema hakkas talle ketramise ja
kudumise ajal lugemist õpetama. 8-aastaselt pani ema ta metsaülema abikaasa juurde saksa
keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemise ja
kirjutamise päris head algteadmised. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972)
Pärast kodust algõpetust viidi Eduard 1875