Bütsantsi inimene
arenenud.
Bütsantsi põllumajanduse kõige olulisema osa moodustas teraviljakasvatus. Bütsantsi
toidusedelis järgnes teraviljale puu-ja köögiviljad. Mõningaid taimi viljeldi peamiselt
tööstuslikul eesmärgil, näiteks lina, seesamit ja puuvilja.
Viljalõikusel kasutati sirpi, mitte vikatit. Bütsantslased ei kasutanud viljapeksmisel
koote; viljavihud asetati tasasele pinnale, milleks valiti tavaliselt tuulised mäetipud ning
härjad ja eeslid vedasid neist üle peksukelgu.
Veskeid oli mitut tüüpi: käsiveskid, loomade- vanade härgade, eeslite või isegi hobuste
jõul töötavad veskid, vesiveskid, tuuleveskid.
Hooned oli valmistatud kivist, tellisest või krohvitud roogadest. Tavaliselt koosnes
maja kahest-kolmest toast: üks neist, kus asus avatud kolle, täitis köögi ja pere
magamiskambri aset, teistes säilitati vilja ja veini, mis oli valatud suurtesse tünnidesse.
annaabi.ee 
