BALTI RIIGID II MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL
5. mail 1945 tuli jälle sama major, et mind toimetada Viljandi NKVD-sse mõningate teadete andmiseks. Viljandis
viidi mind NKVD ülema major Johan Mäe juurde, kes kuulutas mind arreteerituks. Läbiotsimine oli põhjalik: kõik
tõmblukud ja nööbid lõigati ära, võeti alasti, kästi kükitada ja tõmmati veel teatud kohast peoga läbi. Kambrid olid
kitsad ja muidugi väga umbsed. Toidunorm oli nagu kõikjal. Tavaline lõunasöök oli veega keedetud hapukapsasupp.
Öösiti kostis kambrisse peksuhoope ja meeste karjeid. Oli õudne.
Tallinna Patareis algasid uurimised Kaarel Liidaku (Karl Lepiku) asjus. Mind ,,töötlesid" kolm vene ja üks eesti
uurija. Käituti võrdlemisi viisakalt. Ülekuulamised toimusid ainult öösel. Kõige vastikum ja alandavam oli uurijate
püüd meid heade lubadustega nuhkideks värvata. Hirmutamiseks viidi mind paariks nädalaks Patareisse-ähvardati
ja meelitati. Kuna suutsin vastu seista, anti asi tribunali.
18. veebruaril 1946
annaabi.ee 
