ALAEALISTE KOMISJONID
reageerima ning mis täpsemalt on koolikohustuse mittetäitmine. Kuni pole kindlat arusaamist
ja regulatsioone riiklikul tasandil, on võimalik vastutust koolis mittekäiva lapse eest üksteise
kaela veeretada, mida komisjoniliikmete hinnangul suurel määral ka tehakse.
Kehaline väärkohtlemine (karistusseadustiku paragrahv 121) on komisjoni sattumise
põhjuste seas sageduselt kolmandal kohal, moodustades 12,8% juhtumitest. Enamasti on tegu
peksmistega, kiusamistega, millega võib kaasneda ka verbaalset vägivalda, mõnitamist.
Suitsetamise tõttu komisjoni sattunutest on 85% poisid ja 15% tüdrukud. Mõneti üllatavalt
on suitsetajate hulgas märksa rohkem eestlasi 85% (vt joonis 5). Ülekaalus on 1314-
aastased, kuid leidus ka 9-aastaseid.
Avalikku korda rikkunuid (karistusseadustiku paragrahv 262) oli 8% komisjoni suunatud
alaealistest. Nendest 92% oli poisse. Avaliku korra rikkujate seas oli 68% eestlasi, mis on
annaabi.ee 
