Lühinovell/jutustus pealkirjaga Vari
Veel üks tütar suri
peale seda, siis Endoora poeg ja veel kaks last. Endoora naabrid hoidsid majast eemale, kartes et needus
langeb ka neile. Peale veel ühe poja surma, peaaegu mittekeegi ei tulnud matustele ja Endoora käitus nagu ta
ei oleks seda märganud. Tema abikaasa kartis, et ta võib hulluks minna.
Õhtul Endoora jooksis surnuaiale , mitte oma laste haudadele, vaid oma ema hauale.
Abikaasa leidis ta sealt hauda peksmast ja karjumast:
"Sa lubasid, et sa annad mulle teada kuidas sinu lapselapsi päästa. Sa lubasid!"
Endoora abikaasa ei teadnud ettekuulutusest midagi, ta oli sellel päeval tööl ja Endoora lubas oma emale, et
ei räägi sellest kellelegi. Ta arvas, et leiab ta ühelt laste haudadelt, aga ta oli oma ema haual, kisendades
mingi lubaduse kohta. Siis arvas ta, et Endoora on hulluks läinud.
Üks varajane hommik. Endoora koputab vana naise aknale. Vana naine küsib talt:
"Miks oled sa siin
annaabi.ee 
