Ükspäev oli mu postkastis mingi räme ilus ümbrik. Tegin selle lahti ja mul oli nagu mida hekki ?! Mind oli kutsutud pulma. Jooksin siis muti juurde ja küsisi veits rulli. Tõmbasin oma hilbud selga ja asusin teele. Tahtsin endale osta uut kleiti ja paari ilusaid kingi. Poole teepeal tuli mull vastu kari narkareid. Nad nägid välja nagu mingid rotid. Täitsa pekkis kuidas saavad mõned inimesed nii vastikud välja näha. Nagu minge hulluks, see oli suht nõme. Astusin esimesse kaubanduskeskusesse ja tõmblesin veits poodides ringi. Lõpuks leidsin mingi suht paugu kleidi. Hästi püssid kingad sain ka. Kui rull raisatud sai hakkasin ma tagasi koju minema. Kuna väljas oli suht külm otsustasin minna trammiga. Minu taha istus mingi hull kelbas. Inises seal omaette. Lõpuks tuli minu peatus ja lasin sealt leebet
tehtud. Tnu sellele sai Johannes palju raha juurde (Saa ka) ning teda nidati ka telekas. Johannes oli vga nnelik. Mne aja prast pidi Johannese tdruk Liina minema vlismaale elama. Johannes oli kurb, aga ta mistis Liinat. Nad jtsid hvasti ja lubasid, et nad suhtlevad edasi, aga nad mitte kunagi enam ei rkinud. Johannese elu lks edasi ning ta oli oma eluga vga rahul. Kige pnevam koht Kike pnevam koht oli minuarust see, kui Johannes judis oma elu nullpunkti (siis, kui tal kogu elu pekkis oli). Arvamus Mulle meeldis see raamat, sest see oli vga huvitav. Soovitan!
annaabi.ee 
