KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME
kajasta kaugeltki mitte eesti murdesõnavara kogu küllust. Kui võrdlevas fennougristikas
käibele panna kogu eesti murdesõnavara ja ka rahvalaulude sõnavara, peaks vanemate
soomeugriliste sõnatüvede hulk eesti keeles kasvama.
Samuti on aktuaalseks probleemiks soomeugrilise sõnavara üldises iseloomustuses. See
puudutab karjandus- ja põllumajandussõnu. Eesti keele soome-permi sõnavaras on
sellealasteks sõnadeks näiteks vart ja rehi. Soome-volga sõnavaras aga näiteks uhmer, õlg,
pekkel, lehm, siga, lüpsma, pett ja vasikas. Neid sõnu pole küll palju, kuid nad on tekitanud
fennougristidele palju peamurdmist. Need sõnad paistavad viitavat sellele, et juba soome-
permi ja soome-volga keeleühtsuse ajal tunti mõnel määral viljakasvatust ja karjapidamist.
Kui eeldada, et see keeleühtsus eelnes läänemeresoome algkeele perioodile, siis tuleb arvata,
et meie esivanemad tundsid põllundust ja karjandust juba ammu enne läänemeresoome
perioodi ja kokkupuuteid balti hõimudega
annaabi.ee 
