18. sajandi Eesti köök
Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka
jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba
Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku,
vinnutatud või suitsutatud kala
Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja,
millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad
Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne
jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha
Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul
põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul
Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele
on asunud tänapäeval peenleib
Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja
kasemahla ka kääritati
Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst
( erineb verivorstist, on heledam)
Valmistati palju puskarit
annaabi.ee 
