K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
Isegi veel enam, see olevat looduse enda
arenemise viis – Einstein ja amööb kasutavad sedasama meetodit.
Teadusliku teadmise arenemine. Miks ei avastatud, vaatamata teaduse pretsedenditult kiirele
arengule, siiski tervelt kahe sajandi vältel Newtoni füüsika nõrku kohti? Üheks põhjuseks peab
Popper – tema seisukohalt ekslikku – teaduse olemuse filosoofilist interpretatsiooni, mis neil
sajanditel valitses. Jutt on traditsioonilisele filosoofiale – mille levinud pejoratiivseks
üldnimetuseks saab kahekümnenda sajandi alguses metafüüsika – toetuvast teaduse olemuse
interpretatsioonist. Popper osutab selle teadusekäsituse juures peamiselt kahele küljele:
3
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
1. Essentsialism (sõnast “essentia” – olemus ladina keeles). Seda arusaama võib Popperi järgi
omakorda kokku võtta kolme teesiga: