Endla järvede kallastel. Viiendaks müüdiks raamatus on: Koit ja Hämarik. Koidus ja Hämarikus räägitakse Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele antakse ülesanded. Koit pidi olema süütaja ja uue käigu vastuvõtja. Hämarikule aga usaldati loojuv päike. Vanaisa oli nende tööga väga rahul ja tegi ette paneku nad paari panna, kuid Koit ja Hämarik ei soovinud seda, nad tahtsid igavesti jääda mõrsjaks ja peiuks. Ja nüüd nad siis kohtuvadki ükskord aastas suvel, kus nad saavad üksteisele suu anda. Kuuendaks müüdiks raamatus on: Endla järv ja Juta. Müüdis Endla järv ja Juta räägitakse sellest järvest, kuhu ükski uudishimulik ligi ei saanud ja kus elas Vanemuise tütar Juta, kes järve ümbruses olevaid inimesi kaitses ja ka loomi, kes elasid jäeves. Seitsmendaks müüdiks raamatus on Vanemuise lahkumine. Vanemuise lahkumises räägitakse, kuidas peeti pidu. Ja kui siis
Tuhapoiss tuli võimalikult kiiresti edasi järgmisse perre viia. Tähtis oli see enne päikeseloojangut oma perest eemale toimetada. Hädaga on kuju viidud metsa ja seotud puu otsa või hävitatud. Kelle peresse tuhapoiss kogemata jäi, see sattus pilkealuseks; uskumuse järgi jäigi pere sel aastal mustaks ja laisaks. 19. sajandi lõpul ja 20. alguses kujunes tuhapoisist noorte nali. Nii võidi tuhatüdruk või -poiss, kaasas kosjakiri, viia pruudiks või peiuks mõnda teise peresse. Ka on tuhapoissi kantud nädalapäevad perest perre ja siis minema visatud. Tuhanuku viijaid on jälitatud ja kättesaadu suhtes on rakendatud vana karistusviisi: puu või luuavars aeti kasuka/mantli varrukatest läbi, seoti tuhanukk selga ja saadeti minema. Õnnetu ei saanud käsi liigutada ja tal oli üsna keerukas nt metsast läbi saada. Tuhkataat Lastehirmutis. Oli mõeldud laste kollitamiseks tuhkapäeva paiku. Kirik Tuhkapäev sümboliseeris kahetsust
annaabi.ee 
