Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
Teise pulmapäeva õhtul viidi noorpaar
rituaalselt magama.
Kolmandal pulmapäeval algas veimede jagamine. Algselt oli sellel nii maagiline kui
sotsiaalne eesmärk: hea läbisaamine tulevase mehe ja tema sugukonnaga. Mõnel pool said
oma uuelt perenaiselt kingitusi ka kariloomad. Lehma sarvede külge seotud vööd ja paelad
võttis peigmehe ema pärast endale. Sellel päeval koguti veel ka mitmesuguste kommete ja
mängudega raha. Päeva lõpus lahkus saunjarahvas peiukodust.
Mõnikord kestsid pulmad neljandagi päeva, nüüd juba eraldi kummaski pulmamajas.
Viimastel pulmapäevadel tehti vastastikku külaskäike, millest ka noorpaar osa võttis, mängiti,
tehti igasuguseid pulmanalju ja tantsiti.
Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Tavaline pulmade lõpetamise
märguanne oli pulmatoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Sageli oli lõpu märgiks ka liha
annaabi.ee 
