Rauaühendid Edasi vaatame mõningaid tähtsamaid rauasoolasid. Raud(II)sulfaat-7-vesi - FeSO4 · 7H2O, mis on tuntud ka rauavitrioli nime all. Kristalliline raudsulfaat on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega. Kirjuta võrrand ...................................................................................................................... Antud soola kasutatakse põllumajanduses taimekahjurite ning seenhaiguste tõrjeks, puidu konserveerimisvahendina, aga ka villa värvimisel ja tindi ning värvainete valmistamisel. Samuti kasutatakse teda peitsina (lisandina) taimedega värvimisel. Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks: FeCO3 + ...
tagasi, üles-alla. Lõngavihtide vihinöörid lase lõdvemaks, muidu jääb värvitud materjal laiguline. Vill vanub muljudes ja hõõrudes. Pärast pesemist loputa vill või lõng soojas vees kuni kaks korda. Roosi õpetab: "Lõnga tuleb natukene puserdada ehk pigistada." 2. Et lõng oleks vastupidavam, tuleb lõnga peitsida. Seda võib teha enne värvimist, värvimise ajal või pärast värvimist. Tugevamini ja paremini külge jääv värvus saadakse enne peitsides. Peitsidena kasutatakse kõige sagedamini maarjajääd ja viinakivi, sest need ei muuda taimedega saadud värvust ja toonid tulevad säravamad. Mõned taimed sisaldavad peitsina toimivaid aineid - hapuoblikas, samblikud ja kortsleht. Roosi õpetab: "Kui panna rabarberi vedelikku, siis tuleb pussu ehk tuhm värv."Peitsimisel arvesta 100 g lõnga kohta 10-25 g maarjajääd ja 5 l vett. Maarjajää lahusta soojas vees, vill või lõngaviht pane 45 C juures vette ja lase temperatuuril tõusta kuni 90 C
annaabi.ee 
