on toidu aroomiainete kandja ja täiskõhutunde tekitaja. • Rasvata on toit tuimem ja maitsetum. RASVAD MEIE TOIDUS Toidu rasvaallikad on leiva katteks ja toiduvalmistamisel kasutatavad ehk lisatavad toidurasvad ning toiduainetes sisalduvad rasvad. Rasvakoguse hindamiseks jälgi nii nähtava rasva kui ka peidetud rasva hulka. Viimase kogust on raske hinnata, kuna seda pole silmaga näha. Seetõttu on oluline lugeda pakendilt toote rasvasisaldust. Hulgaliselt peitrasva võib leiduda näiteks juustudes, vorstitoodetes, saiakestes. Soovitatav on, et leiva katteks ja toiduvalmistamisel kasutatav rasv kokku ei ületaks poolt päevasest rasvakogusest. MIDA TOIDUPAKENDITELT JÄLGIDA? Enne kauba ostmist tuleks lugeda toidu märgistust ja teha teadlik valik. Eestis on tootjatel kohustus panna toote koostisosade loetellu kirja hüdrogeenitud (tahkestatud) taimerasva kasutamine tootes. Selliste toodete puhul nagu kohuke
Rasvades on võrreldes süsivesikute ja valkudega üle kahe korra rohkem energial (1 gramm rasva annab 9 kcal). Taimsed rasvad sisaldavad küllastamata rasvhappeid, mis ei tõsta vere kolesterooli taset. Loomsed rasvad tõstavad vere kolesterooli taset (nn. halb kolesterool) ja soodustavad veresoonte lupjumist. Üks osa rasvadest on silmaga nähtavad rasvad nagu või, taimeõli, rasvane liha, pekk ja teine osa rasvadest on nn. peitrasv, mida silmaga ei näe. Peitrasva hulka kuuluvad juust (eriti sulatatud juust ja teised rasvased juustud), liha (sealiha, broiler), rasvane piim ja keefir ning rasvased piimatooted, lihatooted (rasvane keeduvorst, suitsuvorst, sardellid, rasvased viinerid), rasvane kala. Kuna peitrasv ei ole silmaga nähtav, siis on seda toidus raske määrata ja tihti tõuseb kehakaal. Valgud Valgud sisaldavad energiat võrdselt süsivesikutega. Valgud on põhiline materjal uute rakkude moodustamiseks organismis