uurete arvuga; ligikaudu võrdne poolusejaotusega. 2pooluselisel vahelduvvoolumasinal on 18 uuret. Selle masina jaoks on lühendatud sammuks 8 uuret; täissammuks 9 uuret. Kui uurete arv pooluse ühe faasi kohta on 4 siis kogu masina uurete arv on 2pooluselisel masinal 24. Sünkroonmasinal olevat induktorit toidetakse vahelduvvooluga. Soojuselektrijaamades kasutatakse suurte kiirekäiguliste sünkroongeneraatorite rootorid on peitpoolustega. Magnetvootihedus sünkmasina rootori pooluse pinnal muutub siinusseaduse järgi ja on pooluse keskel suurim. Sünkroonmasina töötamisel staatorivälja põhjapooluse vastas teisel pool õhupilu on rootoril põhjapoolus. Mis toimub sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitlusest mootoritalitlusse? Muutub momendi suund; rootori poolus läheb pöörlemisel staatori poolusest veidi ette. Asünkroonmasina rootoril on kontaktrõngad kui tegemist on faasirootori masinaga.
Staatori südamik koostatakse stantsitud elektrotehnilisest terasest (0,35 ... 0,5 mm) Südamiku plekkides on täisnurksed lahtised või poolkinnised uurded mähise paigaldamiseks. Staatorimähis kujundatakse sektsioonidena ja valmistatakse ümmargusest või kandilisest vaskjuhtmest Mähise väljaviigud tähistatakse C- tähega ning numbriga vastavalt faasile: a) faas 1, algus C1, lõpp C4; b) faas 2, algus C2, lõpp C5; c) faas 3, algus C3, lõpp C6 Peitpoolustega rootor tehakse tervest või kokkupandavast sepisest Rootori välispinnale freesitakse täisnurksed uurded, millesse asetatakse kandilisest vaskjuhtmest mähis Väljepoolustega rootor koosneb pöiast (1), mille külge kinnitatakse poolidega pooluste südamikud (2) Poolusesüdamik koosneb poolusekingast (3) ja sabast (4), millega poolus kinnitub pöia külge 5 Staatorimähised
pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t. staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sõltuvalt sünkroonmasina rootori kujust ja pooluste asetusest eristatakse väljepoolustega (salient pole) ja peitpoolustega masinaid. Esimesel juhul on rootori poolused selgesti eristatavad ning õhupilu on minimaalne pooluse kohal. Teisel juhul on rootori pind sile ning õhupilu on ühtlane kogu ulatuses. Väljepoolustega masin töötab ka ilma ergutusväljata, s.t ilma ergutuseks kasutatavate püsi- või elektromagnetiteta. Sel juhul on tegemist nn reaktiivse sünkroonmootoriga ehk reluktantsmootoriga (reluctance motor), mille töö põhineb õhupilu magnetilise takistuse (e
annaabi.ee 
