Morfoloogia
Nt. jäänukmorf, mis esineb vaid teatud
seostes ega saa esineda iseseisvana teistes seostes (uhi+uus). Sellised elemendid on sageli
keele ajaloolise arengu käigus tundmatuks muutunud jäänukid. Teine erandlik morfitüüp on
nullmorf, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul.
Morfoloogilised opositsioonid on tihti sellised, et üks opositsiooni liige on tunnuseta ehk
substantsita, "null". Nullmorfi nimetatakse vahel ka peitmorfiks vastandina nähtavatele
morfidele.
Fonoloogias jaotatakse häälikuid ehk foone vastanduse, täiendava distributsiooni ja
vaba variatsiooni testide alusel erinevateks foneemideks või sama foneemi allofoonideks.
Kokkukuuluvad morfid on sama morfeemi allomorfid. Kaks morfi on omavahel opositsioonis
ja seega eri morfeemide allomorfid (variandid), kui nad on fonoloogiliselt erineva ehitusega
ja neil on erinev tähendus. Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid, kui nende ehitus on
annaabi.ee 
