Veereostus ja Läänemeri
Peamisteks uputajateks oli Nõukogude Liit ja Saksamaa. Kahtlemata on ohtlikemaiks neist
keemiarelvad ja radioaktiivsed jäätmed. Samuti on uputatud väga suuri koguseid närvigaasi
ja fosforsüütepomme. Pahatihti visati jäätmed lihtsalt üle laeva parda, kuid oli levinud ka
teine võimalus. Vanad laevad laaditi pomme ja gaasikonteinereid täis ning hiljem uputati
alused koos lastiga. Eesti, Läti, Leedu rannikute lähedal tehti radioaktiivsete ainete peitmisi
pidevalt, oli siis tegu militaarkola, aegunud mürskude või muu sarnasega. Hiljem
uputamiskohtades sooritati veel lahinglaskmisi, ning selle tagajärjel lastid purunevad ja
pommide sisud tänu roostetamisele vette tungivad Hoovuste ja tormide tõttu jõudsid kollakad
fosforitükid 70 meremiili eemal olevasse Palanga supelranda, kus suvitajad neid katsudes
tõsiseid põletushaavu said. (http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm, 17.5.2010)