Muinasaja inimeste tarbimisesemed
Tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Hiljem tekkisid ka põlispollud. Maad kunti
algelise adraga.
KESKMINE RAUAAEG (450-850 AD)
Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide - relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka
väärismetallist) kogumeid. Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest, sealhulgas peaaegu täielikult
läbi uuritud Rõuge linnuselt ja ulatuslikult kaevatud asulakohalt selle linnuse lähedal. Mõnevõrra on
esemeid kalmetest ja peitleidudest ning on ka üksik- ja juhuleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude
killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja
vikateid, naaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, sarvkamm, jms. Relvadest on saadud odaotsi,
nooleotsi, mõõku, võitlusnuge ja kilpide osi (kuplaid, käepidemeid, naaste). Enamik relvadest pärineb
Alulinna, Kirimäe ja Rikassaare peitleiust. Ehetest lisanduvad loendisse metallist ehtenõelad, sõled,
annaabi.ee 
