Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peitkristalsed" - 3 õppematerjali

Kivimid ja mineraalid
32
doc

Kivimid ja mineraalid

Ca, Mg(CO3)2 rombilised krist, pruun T 2,85 diageneetiline; pulber Trigonaalne tahud kõverdunud HT ­ soontes Malahhiit Harva prismalised, Roheline Klaasi, matt L puudub K 3,5-4 MUR ­ Cu- Cu2(CO3)(OH)2 nõeljad kristallid; T4 sulfiidide Monokliinne peitkristalsed murenemiskoori neerjad massid, ku oksüdatsioon nõrud vöös SULFAATIDE KLASS Barüüt Plaatjad, nõeljad Valge, värvitu, Klaasi, L selge K 3-3,5 HT ­ soontes Mitemetalli kohta raske

Maateadus → Maateadus
40 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

46. Mineraalagregaadi mõiste ­ teraline, peitkristalliline, metakolloidne, dendriit, druus, sekretsioon, konkretsioon, oiid, nõrgvormid e. nõrud, stalaktiit ja stalagmiit. Mineraalagregaatide tüübid - korrapäratult kokkukasvanud kristallide tüübid: Teraline ja peitkristalne mass. Dendriidiline e põõsasjas agregaat. Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed (sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. Nt kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas.

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Ehedatel metallidel esineb skeletjas kuju. Väga kiire või väga aeglase kristalli kasvu korral on eelistatud kristalli tipud, mis kasvavad välja. Mineraal hakkab hargnema ja tekib skeletjas(dendriidiline) kuju. Mineraalagregaatide tüübid. -Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. -Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. -Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas.

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun