Sõidutee, sõidurada 49. Cast iron 6. Malm, valuteras 50. Caterpillar 7. Roomikmasin, linttraktor 51. Cement concrete 8. Betoon 52. Cement grout 9. Tsemendimört 53. Center of gravity 10. Raskuskese 54. Chippings 11. Kivipuru, peenkillustik 55. Chisel pit 12. Peiteltera 56. Chuck hole 13. Löökauk teekattes 57. Collapse load 14. Purunemiskoormus 58. Collective bargain 15. Kollektiivleping 59. Colouring matter 16. Värvaine 60. Common costs 17. Üldkulud 61. Compaction 18. Tihendamine 62. Compaction equipment 19. Tihendusseadmed 63. Completion 20
Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis. Esimene kiil töönurgaga (xz-tasapinnal) eraldab künniviilu vao põhjast (xy-tasapinnast) ja tõstab selle üles. Koos sellega viil deformeerub ja praguneb, st. kobestub.