Liustiku PPT
jää sai jagu isegi paese aluspõhja poolesaja meetri paksusest kihist.
Liustikule jalgu jäänud aluspõhjalised künkad meenutavad praegu mõningati
ovaalseid leivapätse.
Jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse jäävad kulutusnõud
(ovaalsed v piklikud enamvähem suletud nõud, mida jää on liikude süvendanud)
ja vagumused(piekmad ja avatud otsetga orulaadsed pinnavormid ( näiteks
Võrtsjärv ja Peipis nõgu).
Ulatuslikel aladel kujundas liustik moreenitasandikud.
Mitmekesiseid setteid ja pinnavorme kujundas liustiku sulamisvesi, mis voolas
nii liustiku all, peal kui ka liustiku sees olnud koobastikes.
Palju erikujulisi liivast ja kruusast, harvem savikatest setetest koosnevad
mõhnad.
Hilisjääaja kliima ei olnud kiita
Liustiku taandumist nim. hilisjääajaks e hilisglatsiaaliks.
Esmalt oli kliima väga karm, arktiline, seejärel lähisarktiline.