HISPAANIA KEELE HÄÄLIKUSÜSTEEMI ÜLEVAADE
Näidetest võib
märgata, et tihti võib sõltuda rõhust ka sõna tähendus.
2.1 Diftongid
Hispaania keeles on nii kõrgenevaid kui madalduvaid diftonge, mille moodustavad kaks
laadilt erinevat diftongi, mis kuuluvad ühte silpi. Kõrgenevad on moodustatud
poolvokaalidega /j/ ja /w/ pluss silbi tuum, näiteks /je/ ´pjel piel ‘nahk’ või /wi/ ´fwimos
fuimos ‘me läksime’. Madalduvad moodustatakse silbituumast, millele lisandub
poolvokaal /ii/ või/ui /, näiteks /eii/ ´peiine peine ‘kamm’ või /eui / ´neui tɾo neutro
‘neutraalne’.
Kui kahel vokaalil on sama tämber, siis nad sulanduvad nt la Alhambra [la ´lambɾa].
Kui kaks mittelähedast vokaali põrkuvad rivis kokku, siis muutub üks mittesilbiliseks,
nii võib saada kolmesilbilistest sõnadest kahesilbilisi, näiteks poeta ‘poeet’ [´poi eta],
maestro ‘õpetaja’ [´maei stɾo].
Hispaania keeles on ka triftonge, mis koosnevad kolmest erinevast vokaalist, sellisteks
annaabi.ee 
