Eesti pulmakombed
Pulm on abielusõlmimispidustus. Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida
alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19.
sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme
pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. Eesti pulmad kestsid vanasti 3 päeva. Neid peeti
enamasti sügisel 3 nädalat pärast kosje. Pulmapidu juhtisid isamees ja peiupoisid, kes
esindasid saajarahvast( peigmehepoolseid pulmalisi), ning kaasanaine, kes pruudivend ja
pruuttüdrukud, kes kes esindasid vakarahvast (mõrsjapoolseid sugulasi).
Pulmatseremoonia olulised järgud olid saajarahva saabumine, mõrsja nõudmine, mõrssja
lahkumine isakodust, pulmasõit, mõrsja vastuvõtmine, uue kodu tutvustamine, vakarahva
saabumine peiukoju, tanutamine e mõrsjapärja vahetamine naisetanuga, põllelappimine e
pruutpaarile raha kogumine ja veimede jagamine (veimed on pruudi kingitused peigmehe
annaabi.ee 
