Nimetu
saa mitte kedagi enne süüdlaseks või süüdi mõista enne, kui seda kohus on kindlaks teinud.
X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele
ja tema suguvõsale esivanemate kultus. Nimelt ei maetud surnuid linna vaid linnast välja, sest surnuid
ei saadud matta sinna, kus teised inimesed elavad ja samuti ei tohtinud teda põletada linnas.
Matusetseremoonia pidi kulgema ilma taganutmise ja liialeminevate peiedeta.
Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist
traditsiooni juurde, seega reformi reformimist.
XI tahvel sätestas seda, et keelati abielu patriitsi ja plebei vahel, kuid see säte tühistati peagi.
Samuti leidus eeskirju, kus käsitleti orjade ja perepoegade delikte. Sealt on pärit Liviuse vahendusel
edasi levinud põhimõte:" Kõik, mida rahvas viimasena on otsustanud, olgu õigusena kehtiv".