kitsast müüritreppi ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena. HAUAPLAADID Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. "Puust" vasakul on suur kõver joogisarv; viimast seostatakse paganlike peiedega. Kujutatud stseeni tõlgendatakse kui sõdalase siirdumist all- ilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib "päikesepuu", joogiohvrit lahkunu auks aga sarv. Kiriku õues asuvad mõned lihtsa ristiga ja igasuguse kujutiseta hauaplaadid (arvatavasti 13. sajandist) ning paar pooleldi
Anton- päikeseketas Surmajärgsus- oli väga oluline, väärtushinnagud olid kirjas Surnute Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem. Kuid ootas vaid neid, kes lasid end mumifitseerida. Matmiskombed- maeti hauakambritesse, mumifitseerti, hauapaigad olid Niiluse läänekaldal, toimetati paadiga üle jõe, ohverdati loomi, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse, naiste vali nutulaul, lõppes peiedega haua juures.Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju. Sarkofaagi ja hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Templid- Karnaki, Luxori.Nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav-templi otsaküljel.siseõu, mille taga paiknes sammassaal, mille taga väiksemad ruumid, sinna võisid siseneda ainult preestrid
ja Kaarmal. Need hauakivid on dateeritud 12.-13. sajandisse. Huvitavaim neis on praegu kiriku müüritrepile viiva ukseava silluseks. Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. "Puust" vasakul on suur kõver joogisarv, viimast seostatakse paganlike peiedega. Kujutatud stseeni tõlgendatakse kui sõdalase siirdumist allilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib "päikesepuu", joogiohvrit lahkunu auks aga 4 sarv. See on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.-13. sajandi hauaplaadist. Jälgi paganlikust päikesekultusest võib eestlaste matmiskombestikus märgata veel 18. sajandil ja hiljemgi ratasristide näol
19. Vana-Egiptuse matmiskombed? Matuserituaalide keskse osa moodustas surnukeha mumifitseerimine selle spetsiaalne töötlemine parema säilimise tagamiseks. Hauapaigad asusid üldiselt läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakambri juures ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Riituste juurde kuulus naiste vali nutulaul. Talitus lõppes peiedega haua juures. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud hauakambri seintel kujutasid stseene lahkunu elust, et tagada selle jätkumine ka pärast surma. Nii sarkofaagile kui ka hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. 20. Vaarao Ehnatoni usureform?
linnriigid ning rajas suurriigi. Semiidid. · Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid · Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr- kuningas Hammurapi · Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve,
annaabi.ee 
