Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1) Skorpionid elavad sooja kliimaga maades. Päeval on nad kuuma päikese eest varjunud kivide alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid (2) Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre,
Nende abi tuleb paluma prefekt. Kuninganna olla istunud buduaaris ja lugenud kirja kui teine kuninglik isik, kes ei tohtinud kirja näha, sisse astus. Sisenes ka minister, kes olukorda taibanuna avalikult kirja röövis ning selle abil kuningannat santazeerima hakkas. Kuninganna palus prefektil kiri üles otsida ning mees nägigi palju vaeva, kuid kirja siiski ei leidnud. Dupin aga taipas, et prefekt oli olukorra liialt keeruliseks mõelnud, otsides kirja kõige salajasematest peidupaikadest, ning ministrit külastades leidiski otsitu kõige nähtavamalt kohalt ning sai selle kavalust kasutades kätte. Novellis olid pikad arutlused valemõtlemisest ja sellest, kuidas tuleks end uuritava mõttemaailmaga samastada. ,,Hüpikkonn" Üks kuningas armastas hirmsasti huumorit, kuid ta eelistas peene nalja asemel robustset. Nii oligi tal lisaks seitsmele nõunikule ka liikumispuudega õuenarr, keda kutsuti Hüpikkonnaks,
kuid. Elutegevus toimub selle toiduvaru arvel, mis nad suvel oma kehasse on kogunud. Madal temperatuur üksinda talveund esile ei kutsu: terve rida imetajaid, isegi väikesed imetajad nagu näiteks karihiired, elavad kaugel põhjas, isegi arktilistel aladel ja ei maga siiski talveund. Mitte kõikide imetajate juures ei ole talveuni täielik. Nii on see näiteks karul, mägral, kährikkoeral jt. Uni on siis kergem, kehatemperatuur ei lange ja soojade ilmadega tulevad nad oma peidupaikadest välja jalutama, toitu siiski mitmed ei tarvita. Näiteks orav oma toiduvarusid talveks pessa ei kogu, kuid soetab neid mitmele poole pesa ümbrusse, kas puuõõntesse või puujuurte vahele, talletades sinna pähkleid, tõrusid. On leitud ka kuivanud kuuseokste vahele ülesriputatud seeni. Ka mutt ei jää talveks talveunne, vaid jätkad aktiivset tegevust, uuristades isegi uusi urge. Talveks koguvat ta endale toiduvarusid, tassides selleks kokku sadu vihmausse.
annaabi.ee 
