"peidukohani" - 1 õppematerjal

Raamatututvustus - ,,Keha''

Rändaja otsustas, et koos Melaniega lähevad nad Jamiet ja Jaredit otsima, lõppegu see kasvõi tema enda surmaga. Vähemalt niipalju sai ta Melanie heaks teha. Rändaja tundis ennast tohutult halvasti, võttes ära Melanie hinge. See tegi talle haiget ja Rändaja tundis end nagu parasiidina kellegi teise kehas. Paik kuhu nad jõudma pidid asus keset kõrbe. Tegelikult polnud Melanie mõttetes selget pilti sellest, küll aga jooned - tema onu joonistused, mis pidid juhatama peidukohani. Nad varustasid end matkamiseks suure koti vee - pudelitega, ja veidikese toiduga. Sellest ei jätkunud aga kauaks. Kõrb oli väga kuum ja kuiv ning neil ei olnud enam vett. LK 138: ,,M: Mis sa arvad, mis edasi tuleb? Küsis ta, kui me lõpule vastu marssisime. Mida sa siis näed, kui me surnud oleme? R:Mitte midagi. Need kaks sõna olid tühjad, karmid ja kindlad. Ega seda niisama lõplikuks surmaks nimetata. M:Hinged ei usu hauatagusesse ellu? R:Meil on nii palju elusid