Arhitektuuriajaloo arvestus
Sajandi alguses. Nagu kõik, mida uus, hakati ka kirstlasi taga kiusama
ja nende kokkusaamise kohtadeks said maa-alused käigus, ehk katakombid. Need olid 20-25
meetri sügavusel ja mõlemal pool seintes olid perekonniti kirstlase põrmud. Õhku ja valgust tuli
ümmarguste või nelinurksete avade kaudu ja seinad olid kaetud freskodega.
313 on aasta, millal kõik rajatu on maa all, katakombide hiilgeaeg. Konstatinus esimene kuulutab
kristluse riigi usuks.
Katakombid polnud mitte peidukohad, vaid kohad, kuhu maeti. 20-25 meetri sügavusel, sõltuvalt
pinnasest. Pikkus on nii palju kokku kui Tallinnast Moskvasse. Seal käidi ka surnuid mälestamas,
ehk agatel (peiulaud). Sellest kasvab välja kiriku altar. Miks nad on just maa all on? Sest kirtslikud
kogused tahavad ka pärast surma koos olla. Samuti nende kalmistud said ruttu täis(paganlastel ei
saanud, sest nemad põletasid). Kirikutes on võidukaar, mis toetub kahele sambale, see asub altari
ees.