annab lootust, et sõna kokkukirjutamise komme säilib eesti SMS-teismelistel ka suureks saades ning nad ei hakka erinevalt paljudest praegusest täiskasvanutest kunagi kirjutama viina pood ega mobiili kott. (Kukk 2001: 27-29) Suhtlusportaalides on ka võimalik komenteerida. Komentaarid jagunevad kahte liiki, nt Eesti päevalehe eripära on see, et seal saab kahte moodi komenteerida üks on kõigile nähtav liik komentaare, teine võimalus on sekkuda peidetumalt käsuga vasta, mis seisab iga komentaari juures. Autor R.Kasuk nimetab eristamissoovi korral esimesi ostekommentaarideks ja teisi kommentaarivastusteks. Tavaliselt komenteeria on anonüümne. Paljud inimesed ei julge oma arvamust avalikuse ees avaldada, sest kardavad kriitikat. Komentaarium , kui vituaalne suhtlusruum on ajutine. Artikilite aktiivsus on kõige suurem ainult ilmumise päeval. Üldse ei komneteerita vahetult pärast lõunaaega või
Milline ta on? Kuidas ja millest ta mõtleb? Sellel ei pruugi midagi tegemist olla TEGELIKU AUTORIGA. Sellega seoses hakkab kasvama teksti lugeja osa tähtsus. AUTOR on ka tänapäeval tähtis s.t autor ei ole ,,surnud"( kirjanik on nt. oma kauba müüja- reklaam oma kaubale), oma ,,häält" eksponeeritakse erinevatel tasanditel, valdkondades. Ei ole lihtne lahutada autorit oma tekstist. Soovitav on suhtuda analüütiliselt. Üldiselt TEKST sisaldab teatud MORAALI( kas avalikult või peidetumalt), hea ja kuri. Tekstid sisaldavad kultuuris levinud privilegeeritud hoiakuid. Vastandused: ilus-inetu;mees-naine. 5.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis 1970-ndatel tekkis retseptsioon ehk vastuvõttu uuriv teooria. Aluspõhimõte : kirjandusliku teksti vastuvõtu protsessist pole võimalik lugejat välistada ja teos saab teoseks pärast seda, kui on jõudnud lugeja kätte. ,,Lugeja sünni" hinnaks on ,,autori surm". Lugemine on mõjutatud:1) psühholoogiline seisund
annaabi.ee 
