Inimesed tarbijana
,,ostuöö", ,,hullud päevad" jne. Inimesed lähevadki poodi, sest avaliku arvamuse survel ning
tarbimishulluses ei näe nad, kuidas neid ära kasutatakse. Kõige hullem asja juures on veel
see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja sellesse suhtutakse uhkusega. Niiöelda
ostuhullud ei näe, et nad teeksid midagi valesti, ostes kokku kõiksugu ebavajalikku.
Kõrvalolijad on pigem kadedad kui uhked selle üle, et nemad sel määral reklaami ning
peibutusohvrid pole.
Üheks tarbimise osaks ongi pakkumine potentsiaalsele ostjale võimalikult ahvatlevaks teha.
Olgu pakutavaks siis toiduaine, riideese või mõni muu igapäevane tarve. Iga tootja püüab
teha oma toodet maksimaalselt pilkupüüdvaks ja eriliseks, et ostja just selle valiks.
Kauplejad seevastu on asjatundjad, nemad peaksid ostjaid igati informeerima, ent kas see
alati ka nii on. Ostja seevastu peaks võimalikult palju kauba kohta informatsiooni kogume,