Muusikaajalugu
1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid.
Eesti rahvalaul jaguneb kaheks:
1) vanem e. Regilaul
2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul
Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste
vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid:
1) huiked ja kutsed
2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks)
3) kaebehüüded (lein ja kurbus)
4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel)
Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast:
1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa
2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv
3) esitus kõige püsivam osa
Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta
slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on
kahte tüüpi:
1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi
2) kaherealine laulik laulab ühe rea ja koor teise
annaabi.ee 
