Eksami kordamisküsimused
Viljakeha väiksem kui
männitaelikul ja tavaliselt kasvab kuusetaelik mitmekesi koos. Poorid peenemad, 3-4
tk/mm. Kasvavad kuusetüvedel nii elus kui surnud puidul, sagedamini liibununa okste
alaküljel. Eestis vähearvukas.
· Kuuse-jänesepäss (jänesepässik) Onnia leporina Valgemädaniku tekitaja.
Üheaastane. Kübarjas, riiuli- või lehvikukujuline, mahalangenud puu ülapinnal kasvab
lühikese jalaga, kasvab kogumikena. Ülapind kaneelpruun, pehmeviltjas, ühevärviline
v nõrgalt vöödiline. Serv terav. Alapind hallikas-kaneelpruun, poorid varieeruva
suurusega, nurgelised v labürintjad 1-2 tk/mm. Seeneliha kollakaspruun, kihilise
ehitusega; ülal pehme viltjas kiht, all tihe messingiläikeline. Eestis pillatult, pole leitud
läänesaartelt, maa kirde- ja kaguosast. Kuuse elusatel tüvedel, harva ka tüügastel.
Tähtsamad juure- ja tüükamädaniku tekitajad:
annaabi.ee 
