Alaneb viskoossus ja paranevad töötlemisomadused (liikuvamad, libisevamad, painduvamad) Suurenevad sitkus, plastsus (venivus), elastsus, külmakindlus Plastifikaatori põhiomadused: Ei tohi lenduda Sarnane lahustuvusparameeter Ei tohi kristalluda ega migreeruda Eelkõige on kasutusel välised monomeersed plastifikaatorid ftaalhappe estrid (nt. Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda peamiselt PVC puhul. Plastifikaatori ülesandeks on suurendada põhiolemuselt jäikade polümeermaterjalide plainduvust ja elastset deformeeritavust
Kergesti hüdrolüüsitavad hapete poolt, kuumutamisega ja ensüümidega (invertaas, sahharaas). Leeliste suhtes on suhteliselt stabiilsed. Sahharoosi hüdrolüüs = inversioon invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi segu) Keemilised reaktsioonid 1) Redutseerimine suhkur-alkoholideks Toiduainete töötlemisel omavad tähtsust ksülitool, sorbitool ja D-mannitool Suhkruasendajatena dieettoitudes, et vähendada vee aktiivsust, pehmenditena ja kuivatatud toiduainete rehüdraatumise parameetrite täiustamisel. Suhkur-alkoholid ei põhjusta kaariest (kasutatakse närmiskummides, pastillides), aga pole kalorivabad. 2) Reaktsioonid hapete ja aluste juuresolekul a. Reaktsioonid tugevalt happelises keskkonnas Glükosiidi hüdrolüüs läheb tagurpidi (s.t. moodustuvad uuesti glükosiidid)
annaabi.ee 
