Kilpkonnad
vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on 1-150, oleneb liigiti.
Kilpkonnad elavad kaua, suured maakilpkonnad kuni 200 aastaseks.
Munast väljumiseks kasutavad tillukesed kilpkonnad oma koonul asuvat teravat, nn
munahammast. Vastkoorunud kilpkonnal on algul kaasas veel mõnel määral
munarebu ning ta ei pea kohe väljast toitu otsima. Osade liikide pojad püsivad pärast
koorumist pesas, oodates tavaliselt talve lõppu. Nende on pehmenahaliste
kilpkonnade luurüüd katab pehme nahk ning neil pole sarvkilbiseid. Nende luurüü
sisaldab suuri õhutühikuid, mis muudavad looma kergeks ning teevad vees hõljumise
lihtsaks. Lame kehakuju lubab neil end vaenlaste eest jõgede, järvede ja tiikide
põhjamutta peita. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb kumerast seljakilbist ehk
karapaksist ja lamedast kõhukilbist ehk plastronist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis
on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtlaselt tugeva pantseri.