Eesti geoloogiline ehitus
KAMBRIUMI ladestu
Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle
normaalsoolsusega mere poolt, mille piirid muutusid. Aeg-ajalt meri taganes ja kuhjunud
setted kanti ära. Hiljem meri laieneb ja katab juba peaaegu tervet Eestit. Setete paksus kasvab
edela suunas. Setendeid Eestis igal pool - liiv ja aleuroliit. Leitud ka elu kõhtjalgseid,
peajalgseid, pehmekehalistele lisanduvad skelettidega organismid.
TÄHTSUS - Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris
telliste ja drenaaztorude. Savi kasutatakse Kundas tsemendi toorainena.
Ordoviitsiumi - kambriumi põhjaveelade Häädemeeste jaVärska mineraalvesi tuleb
kambriumi kihistustest ja valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova
veepidemel (Lontova savil) lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest.
ORDOVIITSIUMI ladestu
480-443 milj. a