Universumis on palju Päikesega sarnaseid tähti. Astronoomid on alati arvanud, et mõnel neist on planeetide süsteem, mis tiirleb tema ümber. Tähed on siiski nii kauged ja heledad, et tuhme planeete tähe lähedal oli kaua aega võimatu avastada. 1980.aastatel avastasid astronoomid esimesed tähed, mis olid ümbritsetud gaasist ja tolmust ketastega. Järgmisle aastakümnel leiti esimesed planeedid Päiksest erinevate tähtede ümber. Esimene avastati 1995.aastal tiirlemas ümber tähe 51 Pegasi. See planeet on vähemalt 150 korda massivsem kui Maa, 20 korda oma tähele lähemal ja teeb tiiru 4,2 päevaga. Siiani on leitud umbes 15 tähte millel on planeedid. Astronoomid ei saa neid planeete vahetult näha, kuid nad võivad neid avastada tähe väikeste võnkumiste kaudu, mis on põhjustanud planeedi gravitatsiionijõu tõmbest tiirlemisel tähe. Mitte liiga kauges tulevikus annavad uued teleskoobid neile nende uute maailmade esimesed pildid. Kasutatud kirjandus:
0,7 ja 0,5 Jupiteri massi. Need avastused ei leidnud kinnitust, kuna teised teadlased leidsid, et võbelemist olid põhjustanud vead van de Kampi vaatlusmeetodis. 1990. aastate lõpus algas tõeline eksoplaneetide avastamise buum. See osutus võimalikuks tänu parematele teleskoopidele ja tahkisvastuvõtjatele koos arvutil baseeruva pilditöötlusega. (5) Esimene eksoplaneet avastati pulsari ehk neutrontähe lähedadalt 1991 aastal. Tavalise tähe – 51 Pegasi – ümber avastati eksoplaneet tiirlemas 1995 aastal. (1) 6 4 Leitud eksoplaneete 4.1 Suurim eksoplaneet 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi. Sellele anti nimeks Metuusala, piiblist tuntud väga vanaks elanud inimese järgi. Metuusala asub meist 5600 valgusaasta kaugusel, massi on tal kahe Jupiteri jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat.
Aastal 1919 paigaldati teleskoobi külge Albert Michelsoni loodud kuuemeetrine interferomeeter. See oli esimene interferomeeter, mida kasutati astronoomilisteks vaatlusteks. Selle abil mõõtis Michelson esimest korda tähe läbimõõdu. 13. detsembril 1920 sai Betelgeuse esimeseks täheks väljaspool Päikesesüsteemi, mille läbimõõt mõõdeti. Kokku mõõdeti sellega seitsme punase hiidtähe (Betelgeuse, Arcturuse, Antarese, Aldebarani, Alpha Herculise, Beta Pegasi ja Mira) läbimõõt. Henry Norris Russell lõi vaatluste põhjal oma tähtede klassifikatsioonisüsteemi. Alguses oli peegel kaetud hõbedaga, 1935. aastal asendati hõbedakiht alumiiniumikihiga, mis peegeldas 50 protsenti rohkem valgust. Alumiiniumiga katmisel kasutatud uut meetodit katsetati enne väiksema teleskoobi peal. Edwin Hubble tegi oma suured avastused Hookeri teleskoobiga tehtud vaatluste põhjal. Ta järeldas vaatlustulemuste põhjal, et Linnutee ei ole ainus galaktika universumis
annaabi.ee 
