Vesi inimorganismis
Vähesel määral eraldub vett silmadest pisaratena.
Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga
800-1250g.
Soolestiku kaudu vaid 100-200g vett.
Üldjuhul sünteesitakse ööpäevas 300-350g vett.
Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35g vett ühe
kilogrammi keha massi kohta, imik aga üle kahe korra
rohkem.
Negatiivse veebilansi puhul siseneb vett vähem, selle
eritumine on aga suurenenud.
Positiivne veebilanss esineb rohkel joomisel, vee
peetusel organismis või mitmesuguste neeru-,
südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, millega
kaasnevad sageli tursed.
Naatriumioonid soodustavad vee hoidmist organismis,
kaaliumioonid soodustavad aga vee eraldumist.
Vee funktsioonid inimorganismis
Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna.
Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa.
Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude
püsiva vormi ning kuju.
Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke
ülekuumenemise eest
annaabi.ee 
