Perekond Keskajal
Lapsed kuulusid igapäeva
ellu , nad rakendati tööle kohe , kui nad selleks võimelised olid.Lapsel ei olnud
tänapäevases mõistes lapsepõlve,puudus arusaamine , et lapsele oleks vajalik
pühendada aega õppimisele või mängimisele.Kõige väiksem laps pandi järgmise
lapse hälliliigutajaks.Tüdrukud hakkasid ketrama ja kuduma juba enne viiendat
eluaastat ja poisid saadeti välitöödele kohe,kui nad enam otseselt ema hoolt ei
vajanud.
Haridust anti kloostrites,vaid rüütlile peetki vajalikumaks õppida pigem
võitluskunste,kui lugemist või kirjutamist.Tüdrukutele ja poistele õpetati
tagasihoidlikkust ja kõlbust.Tüdrukuid kasvatati sõnakuulelikuks.Karmi
kasvatust ja füüsilisi karistusi peeti kodus lapse arenguks liiga leebeks
viisiks.Seetõttu peeti õigeks anda laps kasvatada kas sugulastele või
hõimlastele.Suur osa lapsi anti juba enne 10.eluaastat mujale peresse kasvatada
aga mõned lausa beebieas.Poiste elu oli palju karmim ,kui tüdrukute , sest nad