Vana Kreeka filosoofia ja teadus
Sokrates mõistis sofistlikud konksuga küsimused hukka, sest need ei õpetanud olemuse kohta
midagi. Parimaks filosofeerimisvormiks pidas ta dialoogi. Ta leidis, et täisverelise ja tõelise
elu aluseks on teadmised. Tee süvateadmisteni algab näilise teadmise paljastamisest,
mitteteadmise teadvustamisest. Arusaam ,,ma tean, et ma midagi ei tea" sunnib pidevalt
mõtlema, küsima, vastama, lahendama ja hoiab üleval huvi ümbritseva elu vastu. Sokratese
enesekindlat käitumist peetike väljakutsuvaks ja filosoof mõisteti surma.
Sokratese õpilane Platon asutas filosoofiakooli Akadeemia. Oma teosed pani ta kirja
dialoogina filosoofide mõttevahetustena. Platon leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Nagu
kõik muu, pidi ka riigikorraldus Platoni meelst põhinema voorusel. Järelikult võisid riiki
jugtuda üksnes need, kes said hüve ideedest aru ehk filosoofid, selline oli tema ettekujutus
ideaal riigist.