Suur-surmaputk
Õitsemise aeg: juuli-august
Esinemine: Eestis suhteliselt harva
Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata.
Keemiline koostis: mitmesugused mürgised alkaloidid, kõige mürgisem on koniin,
mis on toimelt sarnane kuraarele ja nikotiinile. Teised alkaloidid on vähem mürgised.
Kasutamine: ravimtaimena ei kasutata. Siinkohal leiab käsitlemist kui kõrge
mürgisusega taim õnnetuste ärahoidmiseks.
Rahvapärased nimetused: kooljaputk, kooljapütsk, mürkhain, hullud peetersilid
. Surmaputk toob surma, kui kariloomad teda kevadel karjamaal söövad või mõni
laps teda imeb. Saatuslikuks võib saada ärasegamine mõne teise taimega. Täpiline
surmaputk on näiteks väga sarnane mets-harakputkele, ent ta õitseb harakputkest
hiljem, suve keskel. Kuid tal on ka üks hea tunnus, mis eristab teda kõigist teistest
meie putketest: nagu nimigi ütleb, on ta täpiline. Täppe tasub otsida siiski vaid
varrelt, eelkõige aga selle alumisest osast
annaabi.ee 
