Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud
rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale.
Ado Grenzstein (1849-1916) eesti kirjanik ja pedagoog. Asutas 1881 ajalehe ,,Olevik", mis
oli pärast C.R. Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaim eesti ajaleht. 1888 loobus rahvuslikust
suunas ja hakkas õigustama venestamist, on kabi. Mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse
maleterminoloogia (matt, lipp, kuningas jne)
Mihkel Martna (1860-1934) eesti poliitik ja ajakirjanik. Teda peetakses Eesti
sotsiaaldemokraatia isaks. Noorena oli aktiivne rahvusliku liikumise tegelane, tegi kaastööd
ajalehtele ,,Eesti Postimees" ja ,,Sakala" ning kogus rahvaluulet.
Villem Reiman (1861-1917) eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid
juhte 19. saj lõpus ja 20. saj alguses. 1883. a oli Reiman üks EÜS-i asutajaliikmeid, 1886 sai
temast seltsi esimees. Venestusaja haripunktil suutis ta rahvuslikule liikumisele elu sisse
puhuda.