Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda
Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir(nt Viljandis ja Kuressaares lubati
tegutseda vaid kuuel kaupmehel ja ühel apteekril) Linnades oli Vene kaupmeeste
tegutsemine keelatud, küll aga lubati neil kaubelda maal ja eeslinnades, kus nende
klientideks olid peamiselt sõjaväelased. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal
talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Sellisteks
kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Eesti suurim laat oli talvine Tartus peetab
saksa laat, mis kestis igal aastal kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva. Kagu-
Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi
Venemaale müümine.
KÄSITÖÖ JA TÖÖNDUS
Kästitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölased ehk tsunftijänesed.
Mõisate juures rajati telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. Peale
ehitusmaterjalide toodeti mõisastes seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jm
igapäevaeluks vajalikku