Tammsaare ja Gailit elulugu
hakkasid taotlema kirjanduslikku väljendust.
Hansen-Tammsaare on oma varasemas nooruses maitsnud tüseda kihelkonnakoolmeistri
Jakob Tamme õpetust ja luuletusi. Kas on ka tema kirjanikutungi ärkavad hääled värsis õnne
katsunud? Küsitagu seda Tammsaarelt eneselt. Sestsaadik kui ta sulelükked ja mõttenükked
on avalikuks saanud, on ta teatavasti proosat eelistanud värsile. Tema enesemääramine on
lähtunud lihtloomulikust, tema elamuslaad on peesinud argipäevases: tema omapära on
sobinud hõlpsamini sidumatusse sõnavabadusse kui mõõdetud rütmis ilutsema ja kunstlikke
häälikkavatsusi instrumenteerima. Aga teiselt poolt on siiski tähelepandavad ka ta värsimaitse
taolised puhangud. Tõsi küll, need on keelmatult ilmsiks pääsenud alles ta täitsa
eneseteadlikul arenemisastmel. Igatahes ei ole sõna ,,kandlemängija" mitte ainult omandanud
ta proosameeleolude lüürilist tõusu tõlgitseva tähenduse
annaabi.ee 
