Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Üks vanimaid panipaiku oli kirs, neljal jalal seisev kaanega
laudkast, kus hoiti riideesemeid, kangaid jne, samuti vilja ja jahu. Seetõttu on kujunenud kirst omaette rikkuse
sümboliks. Vanadel kirstudel oli sammaskonstruktsioon. Levinud olid ka kumerakaanelised kirstud. Viljakirstud
olid lihtsad ja kaunistusteta.
6
Pimedal ajal valgustati elutuba männi- või kasepuust kistud peergudega, mida hoidis kas ahju välisnurgale
kivide vahele või ümberpaigutatava tulejala külge kinnitatud raudklamber pilak.
Rehetoas pidi ruumi olema ka vokkidele ja kangaspuudele. Põhiline ketrusaeg oli sügistalvel, aga
kangaspuud toodi tuppa kevadtalvel.
Ruume koristati tavaliselt sügisel peale vilja kuivatamist ja peksmist. Suuremad puhastustööd võeti ette ka
enne pulmi, jõule ja muid tähtpäevi. Seinad kaeti valgete linaste kangastega
annaabi.ee 
