Vana Kreeka pillid
-nda aasta uhkeimaks leiuks pretendeerib Ülikooli 15 hoovis väljakaevamistel
avastatud 600 aastat vana töökorras flööt.
Tõenäoliselt valmistasid eelajaloolised inimesed flööte kõigist kättesaadavatest materjalidest - puust,
sarvest, luust, kivist, pilliroost ja konnakarpidest.
Ennemuiste kutsuti flöödiks kõiki puhutavaid pille, aga antiikajal pandi igale instrumendile nimi.
Flöödi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast flatus, mis tähendas hingamist, puhumist, aga ka peeretust.
Luust flööt oli tibia, sama sõnaga nimetati ka sääreluud.
Umbes 5000 aastat tagasi oli flöödivalmistamine lausa omaette kunstiala ja tollaseid otsast puhutavaid
pille võib pidada plokkflöödi eelkäijaiks. 16.-17. sajandil olid plokkflöödid väga hinnatud muusikariistad
Erinevalt tänapäeva põikflöötidest puhuti muistseid flööte otsast. Neid valmistati luust (põhjapõdra
sarv, lamba sääreluu), mille sisse puuriti puhumisauk ja mitu sõrmeauku. Juba enne vaaraode
annaabi.ee 
